Vastuvõtt

Moodulid


Meie koolis saad Sa valida 24 mooduli hulgast endale meelepärased moodulid: 

Moodulite valik on järgmine: Disain. Maailmast kriitilise pilguga. Ettevõtlikkus ja ettevõtlus. Hispaania keel. Inglise keel muutuvas maailmas. IT moodul. Juriidika. Kultuur ja filosoofia. Loodus, keskkond ja mina. Majandus. Meedia- ja filmikunst. Psühholoogia. Prantsuse keel. Riigikaitse ja julgeolek. Saksa keel ja kultuur. Sport. Teadus. Tehnika. Tervishoid. Vene keel edasijõudnutele. 3D modelleerimine. Tööstustehnoloogia moodul. Poliitika. Maailma ajalugu.


Meie koolis saad Sa valida 24 mooduli hulgast endale meelepärased moodulid: 

Moodulite valik on järgmine: Disain. Maailmast kriitilise pilguga. Ettevõtlikkus ja ettevõtlus. Hispaania keel. Inglise keel muutuvas maailmas. IT moodul. Juriidika. Kultuur ja filosoofia. Loodus, keskkond ja mina. Majandus. Meedia- ja filmikunst. Psühholoogia. Prantsuse keel. Riigikaitse ja julgeolek. Saksa keel ja kultuur. Sport. Teadus. Tehnika. Tervishoid. Vene keel edasijõudnutele. 3D modelleerimine. Tööstustehnoloogia moodul. Poliitika. Maailma ajalugu.

IT-moodul

IT-moodul annab igale õpilasele võimaluse arendada oma IT-oskusi huvidest lähtuvalt ning rakendada neid praktilises tegevuses. Omandatakse head erialased informaatikateadmised ja -oskused, mis valmistavad õpilasi ette karjääriks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seonduvatel erialadel või ka lihtsalt nutikamaks tehnoloogiauuenduste rakendajaks IKT-ga kaudsemalt seotud ametites. IT-mooduli lõputööna loovad õpilased reaalseks kasutamiseks digilahenduse näiteks nutitelefoni- või veebirakendus, nutikodu lahendus, tarkvara, riistvara prototüüp, vms.

Programmeerimine - 10. klass
Paljud inimesed kasutavad igapäevaselt erinevat tarkvara, et õppida, töötada või sisustada vaba aega. Sageli ei mõelda sellele, kuidas tarkvara täpsemalt töötab ning millise ülesehitusega see on. Tööpõhimõtete täpsem tundmine võimaldab rakendusi paremini kasutada ning uuendustega kergemini kohaneda. Selleks, et tarkvaraga seonduvat sügavamalt mõista, on kasulik omada programmeerimisega seotud teadmisi ja oskusi. Programmeerimise oskus on vajalik ka tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja kohandamiseks vastavalt oma soovidele. Arvestustöö sooritamisel vähemalt 90% tulemusele on võimalik astuda eritingimusel Tartu Ülikooli Informaatika bakalaureuseõppesse

Tarkvaraarendus - 10. klass
Kursusel käsitletakse tarkvara loomise erinevaid etappe, mille käigus loob õpilane endale huvipakkuvat ülesannet lahendava rakenduse prototüübi. Tarkvararakendused võivad olla erinevat laadi. Kursusel/kursuse kaudu süvendatakse ka programmeerimise põhimõistetega seotud teadmisi ja oskusi, mis ei pruugi konkreetse loodava tarkvaralahendusega otseselt seotud olla. Näiteks käsitletakse erinevaid andmestruktuure (sh kahemõõtmelisi) ning kahekordset tsüklit. Põgusalt tutvutakse rekursiooniga.

Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine - 11. klass
Kursuse eesmärk on arendada disainmõtlemist, mis on vajalik kiiresti arenevates valdkondades (sh infotehnoloogia, meedia, logistika, meelelahutus), kus erialased teadmised aeguvad suhteliselt ruttu. Uute teadmiste loomisel on eduteguriteks erinevate kasutajarühmade kaasamine arendusprotsessi juba selle algfaasis, paindlikud arendusmeetodid, kiire prototüüpimine ja prototüüpide testimine kasutajatelt tagasiside saamiseks kõigis projekti etappides. Kursuse käigus luuakse kahe- kuni neljaliikmelises tiimis digilahenduse prototüüp.

Tarkvara analüüs ja testimine - 11. klass
Kursus tutvustab praktiliste tegevuste kaudu tarkvara analüütiku ja testija ameti olemust. Kursuse käigus otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: mida tähendab kvaliteet tarkvaras ning IT-valdkonnas? Kuidas kirjeldada kvaliteeti arendajale ja testijale viisil, mis on üheselt arusaadav? Kuidas parandada kvaliteeti ja hoida selle kõrget taset projekti jooksul? Kuidas mõõta kvaliteeti ehk põhitõed testimisest: testimise erinevad liigid ning vastutus. Mis on testimine ja selle põhiprintsiibid? Miks on testimine vajalik? Milline on testimise põhiprotsess, meetodid ja millist rolli mängib selles psühholoogia?

Digiteenused - 11. klass
Õppeprotsesside läbiviimist ja korraldust ning kogu haridussüsteemi igapäevast tööd ja juhtimist toetavad erinevad e-teenused (sh äpid, rakendused, seadmed, taristu). Iga teenus peab olema eesmärgipärane ja kasutatav, st toetama kasutaja tööprotsessi ja olema kättesaadav kokkulepitud ajal. Teenus on väärtuslik kasutajale juhul, kui mõlemad tingimused on täidetud. Arvestades, et kasutajate ootused teenustele ajas ja tingimustes muutuvad, siis on teenustele omane ja vajalik järjepidev muutmine ja paremaks tegemine. Sihtgrupi vajadustele vastamiseks tuleb teenuseid nii arendada, käimas hoida (hallata) kui ka majutada. Teenuse arendamine vastutab teenuse, infosüsteemi või rakenduse (tarkvara) loomise või muutmise eest, haldamine tähendab eelkõige vajaliku riistvara ja rakenduste hooldamist ning kasutajate murede lahendamist (kasutajatugi).

Digilahenduse arendusprojekt - 10. klass (0,2) 11. klass (0,4) 12. klass (0,4)
Projektid ja neis osalemine on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kursus annab universaalsed teadmised ja praktilised oskused projektide läbiviimiseks. Eesmärk on tagada projekti valmimine kokkulepitud tingimustel (aeg, raha, osalejad, rollid, väljundid). Projekti edukaks ja tähtaegseks elluviimiseks tuleb määratleda projektide läbiviimise keskkond, projekti tegevused, planeerida aeg, prognoosida kulusid ja eelarvet. Kursuse keskmes on digilahenduse arendusprojekti elutsükkel ja iga etapi olulisemad tegevused. Kursuse raames teostavad õpilased meeskonnatööna praktilisi ülesandeid: probleemi sõnastamine, lähteülesande koostamine, projekti meeskonna moodustamine, projekti planeerimine ja projektiplaani loomine, projekti teostamine ja probleemide lahendamine, tulemite testimine/kontrollimine ja esitlemine.